Peitusemäng valitsuse tasemel tuleb lõpetada, sest reaalsus saab olema karm
(Postimees 31.08.2023)
Öeldakse, et igal valitsusel peab olema õigus oma poliitikat ellu viia.
Reformierakond kinnitas enne valimisi oma programmis: „Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel.“
Eesti200 kinnitas oma programmis: „Me oleme vastu maksutõusudele, mille eesmärk on saada raha juurde ümberjagamiseks. Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil.“ Lisaks lubas Eesti200 vähendada madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust ning kinnitas sõnaselgelt, et automaksu ei kehtestata.
Valimisjärgne periood on toonud meile ebameeldivaid üllatusi ja lisaks teadmise Eesti majanduse kehvast olukorrast. Rahandus oli ka eelnevalt Reformierakonna vastutusalas ning seetõttu riigieelarve reaalse seisu avalikkusele toomine oli ilmselgelt üle dramatiseeritud. Järgnesid Eesti200 rahvast šokeerivad uudised korruptsioonist ja keelatud majandustegevustest. Valimistel rahvale valetamist ei eitatud ja asuti tegutsema suunas, milleks mandaati polnud saadud. Algas peituse mäng valitsuse tasemel.
Seni on enam meediakajastust saanud automaks ja sellega seonduv temaatika. Ka rahva pahameel on märkimisväärne, sest kogutud on juba üle 52000 protestiallkirja automaksu vastu. Väidetavalt on uus maks vajalik keskkonna säästmiseks, kuid väljaspool tõmbekeskuseid, kus valdavalt on meie riigis haja asustusega, see tervemõistuslik ei ole. Ei ole teada, et saaksime lähiajal selle eest neljarealisi magistraale või arendataks ühistranspordi taristut. Kütuseaktsiis pidi algselt selleks kogutama, kuid nüüdseks on see liikunud paljuski muude kulude katteks. Automaksuga loodetakse samuti vaid täita riigikassat. Paraku eriti valusalt tabab automaks inimesi maapiirkondades ja lastega perede toimetulekut. Automaks on meie inimeste jaoks kohatu ja igati jabur ning tundub, et eelkõige püütakse sellega fookust kõrvale hoida veelgi suurematelt ja mõjusamatelt maksutõusudelt.
Eesti majanduse eduloos on aastaid olnud oluline osa madalatel maksudel ning stabiilsel ja arusaadaval maksusüsteemil. Praegu kavandatavad muudatused Eesti maksusüsteemis on varasemast fiskaalpoliitikast oluliselt kõrvale kaldunud. Eesmärgiks on iga hinna eest saavutada strateegiline eelarve tasakaal, isegi kui see toob kaasa mitmete majandusanalüütikute andmetel riigi konkurentsivõime halvenemise, inflatsiooni kasvu ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise. Nende protsesside peamiseks käivitajaks on lisaks maailma majanduse keerulistele aegadele, Ukraina sõjale veel ka Reformierakonna poliitiliste lubaduste elluviimine.
Uute maksude kehtestamise põhjenduseks tuuaksegi vajadust korrastada riigi rahandust ja liikuda riigieelarve tasakaalu suunas. Tegelikkus seisneb aga hoopis Reformierakonna välja mõeldud majanduse kolesõna “maksuküür” likvideerimises. Olgu veelkord öeldud, Eestis ei eksisteeri hirmutavat maksuküüru, sest kellegi tulumaks ei ole suurem kui 20 protsenti. Meil kehtib tulumaksusoodustus madalapalgalistele, mida nüüd on Reformierakond otsustanud laiendada ka kõrgema palgaga inimestele, nimetades seda maksuküüru kaotamiseks.
Jah, kõlab küll positiivselt, kui küürakas süsteem ära parandatakse, aga paraku on kõik vaid propagandatrikk. Maha vaikitakse asjaolu, et sellise tulumaksusoodustuste laiendamisega tekitatakse riigieelarvesse aastas juurde miinust rohkem kui 300 miljonit eurot. Just seda üüratut miinust ongi asutud uute maksude ja maksutõusudega lappima. Kuid mis on selle hind tegelikkuses? Kas "maksuküüru" kaotamisel saavutatav sissetuleku tõus tõstab näiteks 1000 või 2500 eurose palga saaja elamisväärtust piisavalt, et selleks laastavalt maksusüsteemi muuta?
Ees ootavad mitmed maksu tõusud, millega võidakse Eesti edulugu selles süsteemis ohtu seada. Käesolev aasta toob meile lisaks mainitud tulumaksu tõusu ja ka käibemaksu tõusu kahe protsendipunkti võrra. Kaob ära tulumaksuvabastus alates teisest lapsest ja abikaasa eest. Lisaks kaotatakse käibemaksu erisused meediale ja turismisektorile, tõstetakse aktsiise ja hasartmängumaksu. Räägitakse kodualuse maamaksu soodustuse kaotamisest ning plastikumaksust. Sellises määras maksutõuse ja uute maksude kehtestamist ei ole Eesti ajaloos seni olnud ning märkimisväärne on nende maksumuudatuste võimalik mõju erinevatele ühiskonnagruppidele. Kõikide hindade tõus on paratamatu ning see on kordades suurem, kui maksuküüru kaotamisel taotletud võit. Tähelepanu all on aga eelkõige automaks, aga palju suurem löök rahakotti on alles tulemas. Käimas on peitusemäng kõrgeimal tasemel.
Kõige valusama löögi saavad lasterikkad pered, kelle toetusi on valitsuskoalitsioon otsustanud vähendada. Ükski erakond ei rääkinud enne valimisi lastega perede toetuste vähendamisest. Kõik koalitsioonierakonnad lubasid pigem ühe ja kahelapseliste perede toetuste tõstmist. Paraku läks teisiti ning lastega pered toodi hoopis riigieelarve tasakaalu ohvriks. Mitte kunagi varem pole ükski Eesti valitsus laste toetusi vähendanud. Nüüd tehakse seda aga olukorras, kus Eesti sündimus on iseseisvusaja väikseim. Kõlab kummastavalt, kui valitsus räägib kõige selle juures tulevikku vaatamisest.
Kui keskmiselt on euroalal majandus viimasel aastal kasvu näidanud, siis Reformierakonna juhtimisel on Eestis aset leidnud laiapõhjaline majanduslangus.
Lähiajalugu on õpetanud, et maksude tõstmine vähendab inimeste sissetulekuid ja see süvendab majanduslangust. Arvestades siia juurde juba praegu kõrge inflatsiooni, millele lisandub maksukobara tulemusel jätkuv hinnatõus, siis paljude inimeste ostujõud väheneb märgatavalt. Eesti tööstussektor hävineb silmnähtava kiirusega. Siseriikliku tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa tööpuuduse kasvu, mis viimasel kvartalil näitas niigi kasvutrendi ja jõudis 6,7%-ni. Kuna iganädalaselt tuleb uudiseid tehaste sulgemisest, pankrottidest jms, siis võib karta, et see number tõuseb samas rütmis edasi.
Eesti lähiaastate proovikiviks on aga toimetulek ja kihistumine, mille näitajatega oleme Euroopas esirinnas. Kui mitmetes euroopa riikides on esmatarbekaupadel ja toiduainetel soodsamad käibemaksumäärad, siis meie seda teed läinud ei ole. Ülemaailmse inflatsioonilise majanduskeskkonna valguses on esmatarbekaupadele nagu toit, kütus jms, pigem käibemaksu alandatud. Eestis peaksime samuti inimeste toimetulekut enam silmas pidama. Oluline on aidata ettevõtetel hakkama saada, luues neile võimalusi ellu jääda, võttes eeskujuks teisi EL riike, kes ilmselgelt meist paremini toime tulevad. Väikese riigina üksi me maailma majandust päästa ei suuda ega kliimat ei muuda.
Kokkuvõtvalt on iseseisva Eesti poliitikas loodud negatiivne pretsedent. Riigieelarve tasakaalu saavutamise hinnaks on inimeste kindlustunde vähenemine, Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime nõrgenemine, halvenenud majanduskeskkond, sellega kaasneb inimeste pettumine riigis, mida võib käsitleda otsese julgeoleku ohuna. Seega, on aeg silmad avada ning see peitusemäng lõpetada, kuna reaalsus tuleb muidu karm.
Väga karm, meile kõigile.
