Poliitikutele tuld ja tõrva!
Poliitikutele tuld ja tõrva!
Avaldatud Postimees.ee 01.10.2025
Imelikul ajal elame, USAs mõrvati Charlie Kirk kes julges oma arvamust välja öelda. Sel nädalal tuli uudis, et Desiree Mumm asus nõunikuna riigitööle, kohe läks turmtuleks, kus keegi ei vaevunud vaatama kaugemale, kui teadmine, et tegu on suunamudijaga. Tegelikult ju naisterahval olemas kogemus, mis kvalifitseerub ka antud töökohale, olenemata, et ta on muuhulgas ka suunamudija. Aga, poliitiline teema, seega kohe tuld ja tõrva!
Praegu on täie hooga on käimas kohalike omavalitsuste valimised (KOV), mis toimuvad 19. oktoobril. Poliitikud kõik kenasti telkides rivis rahvaga suhtlemas. Pastakas või flaier näpuvahel. Tuleb tuttav ette?
Olen isegi üks neist, kes valismitelgis inimestega suhtlemas on, kuid enne, kui lähme edasi, vaatame kes on üldse poliitik rahva silmis. Küsisin seda ChatGPT’lt ja sain vastuseks:
Keskmine Eesti poliitik: Seljas hall ülikond, lips alati natuke viltu. Kohv käes, telefon kõrvas. Räägib pikalt ja keeruliselt, aga lõpuks ütleb: “Me peame seda teemat veel arutama.” Enne valimisi lubab ehitada igale vallale maantee ja koolimaja, pärast valimisi seletab, miks “pole vahendeid”. Saab palka riigilt ning sõidab ringi ametiautoga, istub komisjonis, vahepeal kirjutab Facebooki pika postituse, kuidas “meie erakond seisab rahva eest”. On “Kaugel rahvast” – elab justkui teises maailmas, kus räägitakse ainult numbritest ja protsentidest ning teeb näo, et kuulab, aga tegelikult ootab, millal saab oma jutu peale minna.” Ükskõik, mis skandaal tuleb, ta leiab alati põhjuse, miks see oli kellegi teise süü. Valimiste lähenedes muutub rahva lähedaseks – käib laatadel, sööb vorsti, kallistab beebisid ja lubab, et “seekord tõesti kuulame teid!”
Nagu mainitud, siis olen isegi üks poliitikaga tegelejatest. Ei, ma ei saa riigilt palka, ega naudi ametiauto hüvesid. Hall ülikond on kül, viltuse lipsu osas pean pilte vaatama, samas tühje lubadusi ei tee kunagi vaid pigem jätan üldse lubamata, kui millegagi hakkama saan, siis oskan ka vastutust võtta ja vabandada, Facebooki postitan vahel ka. Võõraid lapsi ei kallista.
No enda vaatest vaadates täiesti tavaline inimene, oma heade ja halbade omadustega, kuid kui julgen öelda, et ma tegelen poliitikaga vms, siis automaatselt tekib seljapeale märklaud vist. Muudmoodi ei oska seletada, miks inimesed sind kohe vihkama hakkavad ja eeldavad, et neil on õigus absoluutselt kõigeks. Öelda sulle mida sülg suhu toob ja tegutseda kuidas parajasti tunne on.
Näiteks: mäletan, kui olin oma elu esimesel telgi üritusel abis flaiereid jagamas. Proovisin võimalikult vähe jalgu jääda kõigile, kuna ei saanud veel täpselt arugi, mida ja miks seal tehakse. Samas vaatan, tuleb meesterahvas, risti üle Vabaduse väljaku ja otse meie telki, kõnnib mulle nina alla ja karjub täiesti kõrist „Sinu pärast ongi kogu Eesti elu p…e keeratud!“ ja kõnnib minema. No mis ma oskan selle kohta öelda – ole sa tuhandest tänatud, arvestades, et ma just teen oma esimest poliitilist sammu alles, aga sõimata sain ikka. Mulle on keeratud liikluses autoga ette, tehtud piduri kontrolli, poes käies solvatud. Selle solvaja osas pean tunnistama, et jäin seisma ja küsisin, et kas me tunneme üksteist ning kui keegi talle nii ütleks, siis kuidas ta reageeriks? Hakkas kokutama midagi, et noh, poliitika on nõme ja ta on teise erakonna valija ja kui keegi talle nii ütleks, siis annaks kohe kerepeale! No, aga mis siis poliitikuga erinev on? Kas ta ei ole samamoodi vaid mees (minu puhul), kes hindab oma tööd ja oma imagot? Siis jäi mõtlema. Kõik on inimesed, oma elu ja veendumustega – pigem on tegu koduse kasvatusega või siis selle puudumisega. Sa ei sõima ju postiljonil nägu täis, kuna sa ei kasuta Omniva teenuseid. Viimati üks vanem härra pidi Selveri parklas peaaegu avarii tegema, kuna ta tähelepanu oli pööratud peaga vehkimisele, kui väga mina või mu esindatav erakond talle ei meeldi. Õnneks sai viimasel hetkel auto kontrolli alla. Kui ta oleks avarii teinud, siis kui palju see oleks minu elu või otsuseid mõjutanud? Seega milleks? Parem astuda ligi ja öelda, et Kas olete mõelnud sellele või tollele teemale ja andnud oma teema ülevaate – kordi produktiivsem tegevus. Sotsiaalmeediast või meediate kommentaariumist ei tasu üldse rääkidagi. Kui oled poliitik, kindlast erakonnast, siis võid olla kindel, et sulle lendab peale grupp inimesi, kes teavad täpselt öelda, kui loll ja nõme sa oled (arvatavasti artiklit-postitust ennast lugemata).
Millest selline suhtumine ja viha? Ühelt poolt tulin ju isegi poliitikasse mõned aastad tagasi selleks, et näen, et Eesti elus on vaja teha muutuseid. Ka mina ei olnud rahul, siiani ei ole, kuid mida ma saavutan sellega, kui ütlen kellelegi halvasti? Palk on väike, hinnad on kallid ja valitsuse 50 uut maksu- ja aktsiisitõusu teevad eriti haiget, siis kas rohkem on kasu rusikaga vehkimisest või ise proovida midagi muuta? Mina valisin teise tee.
Kui oled valimiskampaania üritusel või sõidad ringi oma näo ja nimega autoga, siis ega see pole meelakkumine. Esiteks oled sa mööda liiklejate silmis nagu tsirkuse ahv vms. Kõik vaatavad ja irvitavad. Hinnake seda julgust olla oma nime ja näoga – kas sina julgeks? Mõni kõnnib telgieest mööda ja sa ütled talle viisakalt Tere. Vastuseks saad heal juhul „ei huvita poliitika või kõige lahedam on „mind ei saa pastakaga ära osta“. Kas tõesti on valimistelk inimeste vaates ainult häälte ostmise koht? Pigem on valimistelk infovahetuse koht. Inimene saab küsida ja telgis olija saab vastata. Kusjuures 90% telgis olijatest ei ole poliitikud, nad ei saa palka ei erakonnalt ega riigiasutuselt. Enamus on tavalised inimesed, kes oma töö ja pere kõrvalt seal on ja üritavad anda oma panuse, et Eestis saaks midagi paremaks minna. Valimisnänn on samuti enda ostetud, seega kui ma ulatan sulle oma nimelise pastaka, siis ma ei ürita sind ära osta vaid pigem hindan sind endaga samaväärseks, et saan oma enda kuludega piiratud koguses ostetud nänni sulle anda. Samas on telgi üritustel ka häid vestluseid, tegelikult kordi rohkemgi. Inimene tuleb, räägib, kuulab, võtab kommi-pastaka ja läheb targemana koju. Mina samuti. Olen kuulnud palju lugusid, palju muresid, millest mul ei olnud aimugi. Elame me ju kõik natuke omas rutiinis, mullis – tööle-koju-lastega-sõbrad-hobid, kõik mis sealt välja jääb on meile tundmatu, seega on just see kohtumine valijaga väga vajalik ja oluline.
Olen kuulnud, et poliitikud tulevad rahvaga suhtlema ainult siis, kui on valimised! Mina vastan, et jah, nii on ja valimised võiksid olla iga aasta – vaid telgis otse inimestega suheldes saad sa teada, mida tegelikult inimesed arvavad. Mille üle muretsevad või rõõmustavad. Otsene tagasiside. Mina hindan väga kõrgelt inimesi, kes oma elu minuga telgis jagavad. Olenemata kas ta teeb seda hea või halvaga. Nõus halba kuulata on raske, ei ole ju mina seda kokku keeranud, milles süüdistatakse,ega saa igat muret lahendada kohe. Samas , see on selle inimese suurim mure. Ütleb seda sama asja, aga 10 inimest järjest, siis on see asi millega peab tegelema. Kui muidu vaadatakse poliitikas uudiseid, uuringud, analüüse, komisjonide otsuseid jne, siis see tegelikult on vaid selline kuiv Exceli tabel. Elu on aga palju erilisem, kui Exceli tabel. Seda erilisust saab aga kogeda ainult inimestega suheldes. Seega, andke poliitikutele võimalust teiega suhelda. Lihtsalt sõimamine pigem kapseldab nad oma excelitesse ja nii tulevadki „ülevalt“ vaid rumalused. Seda kuvab praegune valitsus ju erakordse järjekindlusega. Kobarkäkist kobarkäkini.
Seega, kui sa tahad, et midagi muutuks, siis anna selleks võimalus. See tavaline mees-naine valimistelgis, tema on oma valdkonna spetsiliist, seega julgeb ta küsida ebamugavaid küsimusi, teha konkreetseid ettepanekuid (ilma 10 komisjoni koosolekuta), teha midagi ära. Selleks ju inimesed kandideerivadki.
Kui mõtlen, kas midagi on erilist poliitikuks olemisel. No ma ei saa ennast veel lugeda 100% poliitikuks, pigem aktiivne poliitika huviline, kuna palga teenin enda ettevõttes ja kulud tasun enda eest ise. Miks siis võetakse sind kui märklauda?
Poliitiline telgi üritus on lihtsalt reklaamüritus – samamoodi nagu teie ettevõte teeb kliendipäevi või nagu te ise teete müügiüritusi kodukohvikute päeval. Kas ei tundu imelik, kui keegi tuleb teie hoovi/telki ja sõimab näo täis, et talle ei maitsegi kreemisaiad ja kas te arvate, et ta on nii vaene, et peab telgis saiu ostmas käima, ei tema käib restoranis ainult. Tobedad näited eks, aga just selline arusaamatu suhtumine on ka valimistelgis olijatele, kui keegi, keda nad ei tunne, tuleb neid isiklikult solvama.
Kui keegi teid valimatult solvab, olenemata kas see on teine erakond või teise erakonna pooldaja, siis kui suur tahtmine on sul tema muresid kuulata või temaga koostööd teha?
Eriti ei ole eks. Seega, kui me ei suuda, peale üksteise valimatu solvamise, midagi teha, siis kuidas peaksime saama Eesti riigi kuidagigi paremaks teha. Seda saab teha vaid koostöös. Ära panemine tekitab trotsi vaid.
Kuigi me oleme kõik natuke erinevad teineteisest, siis peame õppima koos eksisteerima. Minu õigus ei ole õigem, kui sinu õigus, tõde on kusagil vahepeal. Meie kogemused ja elud on lihtsalt erinevad ja näeme asju erinevalt, kuid kui me ei suhtle omavahel, siis me ei saa ka võimalust teist poolt ehk natukenegi mõista. Demokraatia on ju läbirääkimiste kunst ja kesktee leidmine, mille lahendused peavad sobima enamusele ühiskonnast. Nõus, praegu on meil valitsuses Reformierakonna ainuvõim ja kohalikeks valimisteks ennustatakse sellist ainuvõimu võimalust ka Tallinnasse, siis see on tegelikult ohtlik demokraatiale, sest kuulatakse vaid enda valijaid, kuid ainuvõimu ei saavutata ju 100% toetusega vaid heal juhul mõne protsendilise enamusega ehk ka teistega peab arvestama. Muidu saate diktatuuri ja see tõesti oma inimeste arvamust ei kuula. Seega rohkem koostööd ja mõistmist, andke poliitikutele võimalust teie muresid teada saada ning hinnake seda nõmedat pastakat või flaierit, mis nad teile enesetutvustamiseks, meeldejätmiseks, ulatavad. See on tegelikult ju nendepoolne austus teie vastu.
Ahjaa… oktoobris, olenemata kelle poolt te hääletate, minge kindlasti valima. Kutsuge sõbrad-tuttavad, naabridki, ka kaasa. Kui see muud teile ei anna, siis annab vähemalt õiguse kirumiseks. Jätsid valima minemata, siis sulle valitakse, seega saadki sellise palagani nagu praegu kogu riigis toimub. Anna oma panus, palun, hääletussedel on sinu hääl riigis toimuvale.
