Süüa tahaks küll, aga juua tahaks ka!
Süüa tahaks küll, aga juua tahaks ka!
Avaldatud Postimees.ee 26.06.2024
Jaanipäevajärgselt tuleb sellise pealkirja peale lugeja ootama alkoholi liigtarbimise temaatilist artiklit lugema üldjuhul. Tunnistan, et see on Eestis samuti probleem, kuid antud hetkel siiski teemaks toidujulgeolekuga samaväärne, joogivee teema. Miks see teema hetkel oluline on? 30.mai.2024 teavitati, et Konkurentsiamet kinnitas Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse uueks hinnaks eraklientidele 1,84 eurot ning äriklientidele 3,45 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Veeteenuse hind Tallinnas ja Sauel muutub eraklientide jaoks 28 sendi võrra kuupmeetri kohta (lisandub käibemaks). Erakliendile tõuseb veeteenuse hind seega ligi 18% ning ärikliendile langeb 2,5% Arvestades keskmist veekulu inimese kohta alla 3 m³ kuus, siis keskmiselt tõuseb veeteenuse kulu alla ühe euro inimese kohta kuus. (https://tallinnavesi.ee/veeteenuse-hinnamuutus-tagab-ka-tulevikus-kvaliteetse-teenuse/). Ees on ootamas järjekordne hinnatõus. Tore, jutumärkides.
Kuna minu valdkonnaks on muuhulgas ka toidujulgeolekuga seonduv ehk toit, toidutootmine, kriisivaru ning seda kõike toetav kohalik põllumajandus ja majandus üldisemalt, siis ei saa me selle kõige juures mööda ka toidujulgeolekuga tugevalt seotud temaatikast ehk joogiveest. Vesi on samuti oluline osa meie toidujulgeolekust!
Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid 2.5% sellest on magevesi, millest omakorda ainult 1% on inimeste poolt kergesti kättesaadav. Eesti õnneks asub piirkonnas, kus vesi on hea kättesaadavusega ning hea kvaliteediga. Mitte väga hea, kuid siiski hea.
2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu järgi on meil 74% head seisus.
Joonis: https://keskkonnaportaal.ee/et/põhjaveekogumite-seisund
Olmeveena tarbiti 2021. aastal Eestis 43,7 miljonit kuupmeetrit vett. Seda on ligikaudu samapalju kui Ülemiste järve ja Pühajärve veemahud kokku. Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett ööpäevas (keskmine Euroopa Liidu elanik tarbib ööpäevas 144 liitrit olmevett).
Me ei saa vee varustatus on punktist kuidagi mööda vaadata. Maapiirkondades on kaevud külades ehk seal saadakse üldiselt hakkama. Kuna oleme tugevalt linnastunud ja rahvas suubub üha enam linnadesse, siis on see teema aktuaalne. Statistikaameti järgi elavad 2022a seisuga 98,3% ühisveevärgist joogivett tarbivatena. Mis saab, kui juhtub ootamatu rike, sabotaaž või terrorirünnak me veevarustusele? Saksamaal plahvatavad strateegilised tehased meie idanaabri tegevuse tagajärjel, Eesti on lähemal, pisem ka, seega meie olulist infrastruktuuri lõhkuda on kergem. Loodetavasti mitte, kuid see võib juhtuda.
Mis siis saab, kui kraanist enam vett ei tule? Toiduta saab inimene hakkama ju 3 nädalat, kuid joogita vaid 3 päeva. Õnneks on linnades võtta ka pudelivesi kauplustes, kuid ka see on siiski ajutine abi.
Kuid toome siia valemisse juurde ka vee puhastamise ja kanalisatsioonivõrgustiku. Kas sealt lekib midagi põhjavette, me joogivette, (meenutades Saaremaal juhtunud kolibakteri intsidenti) või juhtub kanalisatsiooni süsteemis midagi, mille tagajärjel kaob lisaks veele ka kanalisatsioon. Mõeldes, et enamus Tallinna näiteks on ju korterelamud, siis haiguskolded on väga kiiresti tulemas.
Tallinnas asuv Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 450 000 pealinna ja lähi valdade elanikku. Iga päev puhastatakse reoveepuhastusjaamas 133 000 m³ reovett ning puhastatud vesi suunatakse Läänemerre. Kui see võimekus meilt ära võtta, siis ei ole oluline palju meil on ladudesse kogutud relvi või söögivaru – meid ootab ees krahh.
Ajalises vaates, hetkest kui kaob vesi ja kanalisatsiooni võimekus:
Esimene päev:
Ebameeldiv lõhn: Juba mõne tunni jooksul võib rikke tagajärjel hakata levima ebameeldiv lõhn, mis mõjutab elukvaliteeti.
Terviseriskid: Reovee lekkimine võib alustada terviseriskide teket, kuna see võib sisaldada patogeene
1-3 päeva:
Vesi ja reovesi segunevad: Kanalisatsioonisüsteemi rikke korral võib puhas vesi seguneda reoveega, muutes joogivee ja sanitaarvee saastatuks.
Terviseprobleemid: Halva kanalisatsiooni tõttu võivad tekkida esmased terviseprobleemid, nagu seedetrakti infektsioonid ja nahaprobleemid
4-7 päeva:
Haiguspuhangud: Pikaajaline kokkupuude saastunud veega võib põhjustada suuremaid haiguspuhanguid, sealhulgas kõhutüüfus, koolera ja hepatiit A.
Elu halvenemine: Igapäevaelu muutub üha raskemaks, kuna reovesi võib hakata üle ajama ja kodudesse tungima, tekitades materiaalseid kahjustusi ja vajadust evakuatsiooni järele.
Üle nädala:
Laiaulatuslikud terviseprobleemid: Kui kanalisatsiooniprobleemi ei lahendata nädala jooksul, võivad haigused levida kiiresti, mõjutades suuremat osa elanikkonnast.
Keskkonnakahjud: Pikemaajalised lekked võivad saastada pinnast ja veekogusid, mis toob kaasa pikaajalised keskkonnaprobleemid.
Seega, toit on oluline, jook on oluline, samas jääkproduktid samuti. Kui neile ei mõtle rahuajal, siis sõjaajal pole selleks enam võimalust – inimeste ja keskkonna tervislik seisund halveneb nii suures mahus, et meie meditsiini süsteem seda enam ei halda. Peale Haiti 2010 aasta maavärinat tekkinud keskkonnakatarsoofi ei ole suudetud tänaseks täielikult likvideerida. Nõustun, meie võimekus on tunduvalt suurem, kuid see ei muuda fakti, et me ei ole valmis selliseks stsenaariumiks.
Mis teie teeksite, kui te korteri kraanist ei tule enam vett ning tualetist midagi alla ei lähe? Olete te selleks valmis? Kardan, et enamus vastas hetkel, et ei ole isegi mõelnud sellele. Mõelge sellele, kuna kodune julgeolek ning valmisolek algab meist endast. Soovitan üle vaadata ka: https://www.olevalmis.ee/et/juhis/veevarustuse-ja-kanalisatsiooniteenuse-katkemine
