Miks on Sul vaja teada eestikeelt Eestis?
Miks on Sul vaja teada eestikeelt Eestis?
Avaldatud venekeelsena Delfi RUS 30.12.2024 siin eestikeelne algne tekst:
Praegu on üheks kuumimaks ja enim emotsioone tõstvaks teemaks eestikeelsele haridusele üleminek. Palju segadust, kuna pole ei õpetajaid, õpetajate tasemel ümberõpet ja ka õpilastel on segadus, sest järsku peavad hakkama rääkima keelt, mida nad ei oska.
Miks seda aga nii tehakse? Esmapilgul näitavad kõik näpuga kohe Isamaa erakonna poole – nemad nõuavad ju eestikeelsele haridusele üleminekut juba aastakümneid. Seega tunduks, et see on nende süü, et selline segadus praegu toimub?
Aga vaatame natuke lähemalt seda teemat, mis selle taga on. Alustame riigist – mis on Eesti riigi, tegelikult iga riigi maailmas, peamine eksisteerimise mõte? See on Põhiseaduses kirja ka pandud: “Kaitsta Eesti keelt, kultuuri ja inimesi ning tagada Eesti riigi säilimine”. See on siis lihtsustatud lühikokkuvõte, kuid pikemalt leiate selle SIIT.
Eesti riigi ametlikuks keeleks on Eesti keel. Teoorias võiks ju sellega teema lõpetada ehk hetkel nõutakse vaid riigi Põhiseaduses kirja pandut. Seadus on seadus. Punkt. AGA, kahjuks ei ole keegi võtnud vaevaks lahti seletada, miks seda üldse on vaja reaalselt igale Eesti inimesele, kelle kodune keel on venekeel ja kes on sellega siiani rahulikult isekeskis hakkama saanud.
Kui vaatame teemat venekeelse kultuuriruumi vaatest, siis vene keelt räägib maailmas üle 270 miljoni inimese. Eesti keelt räägib aga emakeelena vaid ca 1 miljon inimest. Mainin seda, kuna olen ise kuulnud ütlust, et: „Miks ma pean seda keelt õppima, kui seda räägitakse vaid Eestis!“
Aga sa ju elad Eestis ja Eesti Vabariigi ainus riigikeel on Eesti keel. Seega peaks see olema ka Sinu keeleoskuses ametlik keel. Kui sa kodus räägid venekeeles ja keegi tuleb hakkab seal sinuga rääkima saksakeeles, kuna ta on harjunud oma kodus selles rääkima, siis Sa ju tahad ikka ka, et ta suhtleks sinuga su kodus sinu keeles. Eesti on ju ka Sinu kodu, seega kõlab ju mõistlikult, et räägitakse siin avalikus ruumis peamiselt eesti keelt.
Seni on olnud eestikeele nõue selline libisev. Läbi sõrmede vaadatud teema. Ida-Virumaal, Maardus, pooles Tallinnaski saab kenasti venekeeles hakkama. Lihtsalt teatud erakonnad on seda soosinud, see on olnud mugavam neile ja nende valijaskonnale - kiruda eestlaseid ja eesti keelt, kes ju kiusavad venelasi ja nende tahtmist rääkida venekeeles. See retoorika tõi neile venekeelsete valijate hääled ning sellega ka võimaluse võimul püsida. AGA, kas olete kordagi mõelnud, et miks see nii oli? Kui hoida vaid venekeelseid valijaid enda infovoos, siis on nad kõik sinu valijad. Näiteks Keskerakond tegi seda Tallinnas 20 aastat. Saab ju hakkama, seega milleks seda muuta ehk mida need eestlased üldse tahavad?
Seletan lahti seega ka eestlaste vaatenurga, lühidalt. Meenutan, Eesti Vabariigi põhiseadust - sälitada Eesti keel ja riik. Mõeldes, et Eesti keel on ju keel, mida räägitakse vaid siin pisikesel maalapil Läänemere ääres, siis on just siin ainus ja peamine koht, kus tuleb seda keelt kaitsta. Keel on aluseks, et säiliks ka Eesti kultuur, selle säilimine on ju samuti Põhiseaduses kirjas. Seega tahe, et Eestis räägitaks eesti keelt ongi tegelikult selle pisikese rahvuse, eestlased, soov enda säilimiseks. Tegelikult tuleks Eestile tõmmata ümber kaitselint ja kuulutada UNESCO kultuuriväärtuseks. No väikese huumoriga võttes. Samamoodi on tegelikult ohuks Eesti keelele ka inglisekeele pealetung.
Aga see on poliitika. Tegelikult on Eestis eestikeele tundmise vajadus palju praktilisem, kasulik just rääkijale endale. Vanem generatsioon seda ei mõista, sest nemad saavad omavahel kenasti omad jutud räägitud ja üldjuhul suhtlevad omas kitsas ringis. Kuid noorem generatsioon – nende võimalusi elus hakkama saada, Eestis hakkama saada, tõstab eestikeele oskus aga kordades. Kui sa oskad ainult venekeelt, siis sa piirad oma tulevikku vaid selle kultuuriruumiga: sa saad õppida vaid venekeelses koolis ehk enamus ülikoolides pakutav jääb sulle arusaamatuks, saad müüa oma kaupa-teenuseid vaid kohalikele venekeelsetele, sa ei saa vaadata igat teatrit või lugeda uudiseid oma silmaringi laiendamiseks, kui pakendil pole venekeelset teksti abiks, siis sa ei saa teada, millega tegu, jne jne. Ja mis peamine, tööjõuturul eeldatakse eesti keele oskust!
Eestis on venekeelseid inimesi umbes 400 000, eestikeelt kõnelevaid ca 900 000. Ehk kes ei õpi või ei soosi oma lastel Eesti keele õppimist, see jääb ilma 2/3 võimalustest. Töökohtadest. Vabaaja veetmisvõimalustest. Tuttavatest, sõpradest, ka armastusest. Miks peaks keegi seda endale või oma lähedasele tahtma?
Mina kül ei tahaks. Kuigi olen sündinud Kohta-Järvel (4 aastasest saadik elanud emaga Tallinnas) ja isa poolne suguvõsa on venekeelsed. Kuna nad oskavad tegelikult ka eestikeelt, siis oleme suhelnud alati eestikeeles ehk minu venekeel ei ole eriti hea, tunnistan. Käte-jalgadega vehkides saan oma jutud räägitud, kuid seda efektiivseks keeleoskuseks pidada ei saa. Kuigi ka mul on mitmeid venekeelseid kliente, kellest mõnega oleme suhelnud nii, et tema minuga üritab rääkida eestikeeles ja mina vastu oma kandilises venekeeles. Mõlemad kõvasti ja valesti, kuid samas keele kool mõlemale, kuid siiski minu keeleoskus piirab ka mind müümast oma ettevõtte teenuseid efektiivselt 400 000 venekeelt emakeelena rääkivatele inimestele ehk keelte oskamatus segab eestlaseid samamoodi. Lihtsalt Eestis on eestikeelt rääkivaid inimesi 2 korda rohkem, seega ka jääb venekeele kõnelejatel 2 korda rohkem võimalusi kasutamata.
See aga algab Eesti keelest, kuid tulen korraks tagasi ka alguses mainitud eestikeelse hariduse juurde, kus tegelikult tutistan ka võimul olijaid. Lihtne on nõuda, et õppige Eesti keeles nüüd edasi, kuid tegelikult ei oska ka õpetajad ise Eesti keelt piisavalt. Isegi, kui sa õpid ära rääkimise, siis tegelikult pead sa õppima ka õpetama eestikeeles, samas su õpilased samuti ei ole eestikeeles tugevad. Seega puuduliku oskusega õpetaja õpetab puuduliku oskusega õpilast. See on retsept läbikukkumisele. Jättes kõrvale fakti, et kui me oleksime teinud selle siis, kui Eesti Vabariik taassündis 1991 aastal, igal aastal õpetanud eestikeelt teisekeelena kordi rohkem ja ülikoolides ettevalmistanud venekeelse kodukeelega õpetajaid eestikeelseks hariduseks, siis oleks see mure meil tänaseks juba ammu unustatud. Me oleksime kõik kodus rääkimas, mis keeles tahame, kuid avalikus ruumis oleksime rääkimas omavahel eestikeeles, mõistaksime üksteist kordi paremini. Oleksime ühtsemad. Oleksime edukamad. Kahjuks see jäeti tegemata ning see oli poliitiline otsus, mõne erakonna poliitilise kasu saamise eesmärgil – inimeste heaoluga ei arvestatud üldse. Pigem just räägiti vastupidist ja aeti eestikeelsed ja venekeelsed kogukonnad omavahel tülli. Lihtne on süüdistada, palju keerulisem on mõista, kuid just mõistmist me vajame. Seega võtke seda hetke olukorda, kus eestikeelsele haridusele üleminek on lihtsalt moment mida on edasi lükatud aastakümneid, kuid nüüd on aeg see ära teha. Nagu koolis antud kodused tööd, mis jäeti tavaliselt viimasele hetkele ja siis läks suureks rabistamiseks. Hetkel on samasugune seis. Jah, alguses on keeruline, nõustun, kuid peagi läheb kergemaks. Kõikide võimalused lähevad võrdsemaks ja ka eestikeel jääb püsima siin me pisikeses Eestis.
Seega loodan, et mõistate, et tegelikult võitleb Isamaa erakond ka venekeelsete Eesti elanike eest, et kõikidel oleks samasugused võimalused, et paremini oma eluga hakkama saada. Elame siin pisikeses riigis ju koos, seega peame ka koos mõtlema, kuidas säilitada Eesti riigi aluseks olev eesti keel ja kultuur. Kui te arvate, et ka mina, isamaalasena, hetkel proovin teiega manipuleerida, siis vaadake ise, kui palju on Eestis säravaid venekeelseid inimesi, kes on saavutanud edu üleriigiliselt, kes räägivad lisaks ka eesti keelt. Kellele vaadatakse üleriigiliselt alt üles ja tahetakse olla nende moodi. Olenemata kas sa räägid kodus eesti – või vene keelt. Näiteks ERR’i saatejuht Uljana Kuzmina, lauljad Alika Milova ning Tanja Mihhailova-Saar või Aasta kokaks valitud Jegveni Kolikov, jne. Nimekiri on tegelikult kordades ja kordades pikem. Keeleoskus avab palju rohkem võimalusi, reaalselt. Loodan, et mõistate, et kuigi alguses on raske, väga raske, siis Eesti keele oskus, mille aluseks on eestikeelne haridus, on alus teie enda paremaks eluks Eestis.
Tänan tähelepanu eest ja mõnusaid Pühi teile ja te lähedastele.
