Reformierakonna Trall Tallinnas
Reformierakonna “Trall Tallinnas”.
Avaldatud Delfi.ee/RUS (25.07.2024)
1974 aastal toimus Zaires ajalooline poksimast George Foremani ja Muhammad Ali vahel ja seda kutsuti Madin Tsunglis (Rumble in the Jungle), siis hetkel käib meil Tallinnas juba mitmendat kuud Trall Tallinnas. Tallinna võimukriis jätkub uues peatükis, rahvale pakutakse täies mahus “tsirkust ja leiba”. Reform hüppas koalitsioonist välja, mängides solvunud printsessi, süüdistades kõiki teisi, süüdimatult tunnistamata, et tegelikult ise selle võimukriisi välja kutsusid.
Teisipäeval saime kõik lugeda uudist, kus öeldi, et Reformierakond lahkub Tallinna võimukoalitsioonist, kuid mis seal tegelikult toimus, et asjad selliseks muutusid?
Vaatame natuke ajas tagasi. Eelmise aasta kevadel hakkasid levima kuuldused, et toimub aktiivne ümbergrupeerumine ja loodetakse ellu kutsuda võimuliit Reformierakonna, Sotside, Eesti 200 ja Isamaa vahel, et kukutada Keskerakond Tallinnas. Kuna Keskerakond oli vahetult enne üle elanud omad mured ja langenud reitingutes madalale, siis tundus selline nende oma kantsi kaotamine Tallinnas täiesti loogiline. Mõeldud tehtud ning 14. aprillil valis uus koalitsioon Tallinna juhtima sotsi Jevgeni Ossinovski. Koosnes see siis neljast osapoolest, kes kõik tulid koalitsiooni läbirääkimiste lauale oma soovidega. Palju kemplemist, vaidlemist, arutelusid ja lõpuks kokkuleppimist. Igaüks sai midagi, omad abilinnapea kohad, omad linnaosavanemate kohad, omad punktid võimuleppes. Kõik said natukene, keegi ei saanud kõike. Loogiline eks. Poliitika on ju läbirääkimiste kunst, kus leitakse kesktee kõikide vahel, et erinevad osapooled saaksid koos edasi minna. Selliselt see algselt ka toimuma hakkas.
Siis hakkas Reformierakond oma trikkidega pihta. Pärtel-Peeter Pere alustas tsirkust ja jätkas täistuuridel. Mäletame kõik ju näiteks Paldiski mnt rattatee tegemise järgset liikluskaost – see oli Reformierakonna nõue uuele koalitsioonile, see pandi kirja ja lasti ära teha. Kokkulepped on ju pidamiseks. See oli aga alles algus ja kõike mis toiminud on, on juba kõik saanud lugeda.
Kuna sügisel on tulemas kohalike omavalitsuste valimised. Üleriigiliselt on Reformierakonna reiting mudas. Korraks Kaja Kallase lahkumisega ja Kristen Michali tulekuga tõusule pööranud reiting on pöördunud vabalanguseks. Tallinnas aga see reiting veel natukene püsis ja see tekitas Reformierakonnas tunde, et ehk saab seda olukorda Tallinnas enda heaks ära kasutada ja seeläbi ehk erakonna reitinguid tõsta. Sügised valimised ei ole ju kaugel. Seega tuli plaan õõnestada koalitsiooni jalgealust ja seeläbi saada fookust rohkem endale, saade rohkem võimu.
Selleks andis hea võimaluse Keskerakond, kes tegi avalduse “Tallinnas lasteaiatasude kaotamiseks”. Kuna idee ei leidnud heakskiitu võimukoalitsioonis, siis otsustas Reformierakond teha seda, mida ta on teinud korduvalt – alustada partnerite seljataga sosistamist ning hakkas läbirääkima Keskerakonnaga. Unustades, et seni oli Reformierakond käinud ringi ja rääkinud Keskerakonna korruptsioonist ja hr. Pere nõudis isegi “Kõlvarti pead” mäletate. Nüüd järsku oli kõik unustatud ja lootus saada nelikliidust kaksikliitu tundus ahvatlevam. Põhjuseks toodi lahedalt, et “kui Reform ei oleks seda variant mõelnud, siis oleks seda teinud Isamaa”. Olles Isamaa erakonna juhatuses, sealhulgas ka Tallinna piirkonna juhatuses, siis see variant, et oma olemasolevaid partnereid reeta ei ole kordagi käinud meie laualt läbi. Isegi ideena. Kui sai kokkulepitud, et me oleme koos sügiseste valimisteni, siis nii ka on – kokkulepped on pidamiseks! Seega Reformierakond tegi head nägu ja süüdistas teisi, enda mahhinatsioonides.
Keskerakonnaga seotud korruptsioonist ei räägi enam keegi, samas mõistan seda täielikult, kui loen uudiseid näiteks endise abilinnapea Pere segastest lepingutest Tallinna pinkide ostmisel ja välitualettide tellimisel või rattamajade ostul 5 kordse hinnaga. Reformierakond suutis näidata lühikese ajaga palju enamat, kui Keskerakond. Ju selleks kadus ka korruptsioon laualt ja Keskerakond tehti taas parketikõlbulikuks. Ei saa seda 100% kindlusega öelda, teoretiseerin vaid, kuid sellise tunde see tekitab. Samas jätab see Reformierakonna käik automaatselt nüüd uksed lahti kõikidele teistele, kes tahavad Keskerakonnaga sügisel läbirääkimisi pidada. Kas seda tehakse on iseasi, kuid Reformierakond igatahes tõi Keskerakonna poliitkaardile Tallinnas tagasi.
Aga seda kõike te juba teate niikuinii, kuid paljudele on jäänud arusaamatuks miks see koalitsioon kukkus. Lasteaiatasud olid tegelikult leiutatud põhjus. Opositsioonis olev Keskerakond peabki tegema kõikvõimalikke populistlikke ettepanekuid. See ongu opositsiooni privileeg. Aga miks Reform sellega kaasa läks? Olid nad ju algselt ise need, kes Keskerakonna kukutamist algatasid ja nüüd järsku toetavad nende ideed. Ideed, milleks ei olnud kokkulepitud vahendeid linna eelarves olemas. Eelarves, mida nad ise aitasid teha. Järsku otsustati, et nüüd on vaja lisaks veel ka lasteaiatasude kaotust. Midagi, mida Reform ei ole teinud heski teises nende valitsemise all olevas omavalitsuses. Kusjuures, kui seda teha üleriigiliselt, siis toetaks seda ideed ka Isamaa, kuid tehes seda vaid Tallinnas, siis seab see muu Eesti veelgi raskemasse olukorda. Tooks kaasa maapiirkonade veelgi suuremad mured, kui nende elanikud tulevad Tallinnasse elama. Reformierakond unustas, et kogu Eesti on oluline, mitte ainult Tallinn. Partei, kes on võimul riigis, peaks seda ju ometigi mõistma?
Seega, saab öelda, et taheti lõigata poliitilist kasu, aga tegelikult lõigati omale näppu. Inimesed ei taha, et linna valitsetaks ainult tülitsedes ja ebarelistlikke samme tehes. Inimesed tahavad rahu ja stabiilset juhtimist. Oleneb sellest kõigest ju inimeste, tallinlaste igapäevane elu. Inimesed said sellest aru ja reitingud näitavad rahvaarvamust. Loodetavasti mäletatakse seda ka sügisel, kui algab aktiivne valimiskampaania, kus kindlasti hakatakse tegema taaskord ebarealistlikke valimislubadusi. Nagu tehti Riigikoguvalimistel. Peale valimisi, aga unustati need kõik ära. Loodetavast inimestel on ka valimiskasti juures olles mälus veel see Reformierakonna poolt korraldatud segaduste ja sigaduste kompott, mida hetkel üritatakse oma koalitsioonist lahkumisega varjata. Lootuses, et rahvas sügisel enam ei mäleta.
Kokkuvõtteks, nagu pealkirjas kirja pandud sai, siis pakutakse Tallinnas inimestele Tsirkust ja leiba täie raha eest. No teoorias. Reaalsuses vaid Tsirkust, sest leiva on Reformierakonna valitsus juba inimestelt kogu riigis käest ära võtnud. Pool võitu ei tundu hetkel erilise võiduna. Tarku otsuseid teile, 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimistel.
