Teine pensionisammas – kas hea võimalus või majandusbluff?
Teine pensionisammas – kas hea võimalus või majandusbluff?
Avaldatud Delfi.ee/RUS 17.06.2025
Vaatad rahulikult televiisorist head filmi ja ekraanile ilmub reklaam, kus kutsutakse taas ühinema II penskonisambaga. Pane sina 2% ja riik paneb juurde 4% . Kõik on õnnelikud. Tuleb tuttav ette eks. Kõlab nagu unenägu, tasuta 4% raha. Hea investeering – paned 2 ja saad juurde 4. No on hea ju. Oled isegi seda mõelnud, usun?
Aga, hakkame algusest pihta, mis on üldse hetkel Eesti pensionisüsteem. Esmalt korjatakse sult igal palgapäeval riigipoolt 33% sotsiaalmaksu, sealt 20% läheb sinu I samba pensionifondi. Sealt tuleb sulle siis vastavalt töötasu ja tööstaazi järgi riiklik pension. Teed tööd ja näed vaeva, maksad igapäevaseid makse ning kogud omale riigikontole sissetulekut, kui sa enam ei jõua enam tööd teha. Loogiline eks. Aga, kui tohin tsiteerida Eesti200 esinaist Kristina Kallast, kes ütles 19.03.2025 ERR’le, et "Pensionid kasvavad meil kiiremini, kui meil on võimalik katta seda majanduskasvuga. Tänu sellele oleme liikumas jätkusuutmatu eelarvepositsiooni suunas. Saame teha siin kahte asja, kas lükata pensioniiga edasi, või arvutada indeksist välja erakorralised pensionitõusud ja hoogu tõmmata maha pensionikasvul". See, et majandusel on raske ehk inimestel on raske, ei ole seni seganud uusi makse välja mõelda, et saada veelgi rohkem inimeste taskust kätte. Nüüd tahetakse minna pensioite kallale. Nagu ma aru saan, siis eeldatakse, et Eesti pensionäridel on pangakonto pensionist nii punnis, et ei tea mis selle rahaga peale hakata, eks? Pigem tuleb tõdeda, et pensionärid on just Eestis ühed vaesuspiiril olev segment ühiskonnas. Pigem tasuks valitsusel vaadata oma otsuseid, miks ei ole meie majandus jätkusuutlik ja inimesed, kes on eluaeg tööd teinud, saaksid oma elukaare teises pooles inimväärselt elada.
Selleks, et tavapensionist ei jääks väheks loodigi kunagi II pensionisammas, kuhu siis inimene pani oma palgast lisaks 33% sotsiaalmaksule veel 2% oma palgast, millele siis riik lisab selle lubatud tasuta raha 4% juurde. Kolmas sammas on veel lisaks, kus siis saad ise vaadata palju sa oma kontole raha juurde lisad, mis siis investeeritakse vastavalt su valitud riskiastmele.
Tuleme tagasi II samba juurde ehk paned 2% ja saad juurde riigilt 4%. Kuid kui me meenutame Kristina Kallase lauset, et I samba pension tõuseb nii kiiresti, et riigi majandus ei jõua järele ehk riigil ei ole raha seega. Mõeldes toimuvale maksurallile, siis näitab see ju, et riigil ei ole raha! Kust siis tuleb see 4% mida ise juurde antakse? See tuleb te enda I’st sambast. Ehk kui teil on II sammas, siis ei ole teie I sammas enam 20% (mis tuleb Sotsiaalmaksu maksmiselt) vaid sealt võetakse ära II samba 4% ja teile jääb sinna vaid 16% oma riigipensionile. Tundub, et te võidate 4%, aga tegelikult kaotate 4% oma terve elujooksul tehtud töö pealt oma pensionist 4%. Riik tuleb teile kosja teie enda rahaga ja kiidab peale veel.
No aga oletame, et II sammas siis väheamlt hea tootlikusega, ka seal ju investeeritakse erinevatesse fondidesse. Isamaalasest Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan uuris seda teemat ja leidis, et 2022. aastal kukkusid fondid väga tugevalt. Sellest johtuvalt on II pensionisamba kahe aasta tootlus kõigest 1,3% ja sama ajavahemiku inflatsioon 30%. 2023. aastal oli II samba fondidel väga hea tootlus, lausa 11,1%. Kui seda arvu taustsüsteemita vaadata, siis võiks see ehk isegi hea tunduda. Kui lisada kõrvale, et mullu oli inflatsioon 9,2%, siis jääb järele vaid 1,9%. No saab ju öelda, et Ukraina sõda ja majanduses raske aeg, kuid vaatame siis praegust aastat. Jaanuari alguses oli Eesti II pensionisamba fondide väärtus 5,96 miljardit eurot. 24. aprillil toimus valitsuse pressikonverents, kus haridusminister teatas, et Reformierakonna valitsus arutab, kuidas II sammas taastada ehk taas kohustuslikuks muuta. Pressikonverentsi ajaks, aasta nelja esimese kuu jooksul olid Eesti maksumaksjad maksnud II sambasse veel 137 miljonit eurot, kuid II samba fondide väärtus oli vähenenud 5,55 miljardini euroni. Seega esimese kvartaliga oli II sammas põlema pannud 500 miljonit eurot maksumaksja raha. II sammas kaotab raha. Teie raha.
Seega tuleb siis tõdeda, et II sammas on majandusbluff? Mõeldes tootlikusele, siis selles suunas kõik näitab. Aga kui vaadata seda aga sellest vaatenurgast, et kui riiklik keskmine pension on 817 eurot hetkel, siis kaotate sealt II sambasse pandava 4% ehk 32,68 eurot. Kätte jääks seega 784,32 eurot. Igaljuhul sissetulekuna on seda vähe ja saate seda kasutada alles siis, kui jääte pensionile. II sammas korjab, aga teie pensioniraha ehk lisaks teie palgalt 2%+ riigi I sambast võetud 4%, aga samas jätab teile võimaluse seda igal hetkel välja võtta ehk annab teile natuke kontrolli oma raha üle.
Nõustun, kui te tahate oma II samba raha välja võtta, siis peate tasuma 20% tulumaksu ehk kaotate 1/5 oma rahast. See on negatiivne pool.
Kui II sammas tehti vabatahtlikuks ja inimesed said võimaluse oma raha välja võtta, siis seda halvustati sõnavõttudega nagu “Lollid ostavad omale televiisori ja siis surevad pensionile jäädes nälga”.
Kui vaadata Eesti Panga analüüsi tulemust, siis II sambast lahkujad jagunesid kolme gruppi:
- 50% oli II samba raha veel aasta pärast pangakontol alles ehk raha hoiti kontal varuna,
- 20% otsustas oma rahaga kohe elatustaset parandada ehk läksid ja ostsid omale televiisori
- 30% maksis tagasi oma kõrge intressiga kiirlaenud ehk piltlikult öeldes raha välja võttes kaotasid 20% tulumaksuna, samas järelejäänud rahaga maksid ära laenu, mis oleks neilt võtnud ära ikka selle 20% raha. Lihtsalt saadi laenust lahti ja igakuine maksekoormus vähenes. Elu on rahulikum.
Nii imelikult, kui see ka ei kõla, siis tavalised inimesed said oma rahaga toimetades hakkama paremini kui panga ülemakstud töötajad-fondihaldurid. Aga see selleks. Nüüd on valitsus võtnud teemaks uuesti teha kohustuslikuks II sammas inimestele. Lubati samas tõsta inimese sissemakse 4% või 6%, samas enda osa ei tõstetud ehk riik paneb ikka vaid 4% “juurde”. Kõlab nagu petukaup, inimene maksab rohkem, riik mitte.
Seega, kuidas siis peaks olema ehitatud pensionisüsteem? II sammas on näha, et ei toimi hästi, seega mina arvan, et peaks kaotame II samba, kui sellise ja selle asemel ühildama ta III samba võimalustega investeerimiseks, samas võimalusega ta kindlatel perioodidel välja võtta. Kuna III sammas on niikuinii panga ja inimese vaheline asi, siis peaks see olema näiteks perioodiline – Mina anna sulle oma raha ja sina garanteerid, et teatud perioodi peale on tulemus paika pandud kasum. Kui pank teenib rohkem, siis on see nende kasum, kui teenib vähem, siis peab omast taskust juurde maksma. Mõlemad jagavad riski. Hetkel on risk vaid inimesel. Maksab, aga fondihaldur pangas teeb rumalaid otsuseid ja inimene kaotab oma raha. MIllegipärast seni seda tehtud ei ole.
Mujal maailmas on levinud näiteks ka Tööandja pension. Ettevõte ise pakub seda lisahüvena oma töötajatele. Mujal maalimas see on väga levinud lahendus. Samas see on ettevõtte personaalse motivatsiooni küsimus ehk tekitab ebavõrdust. Kohustuslikuks seda aga ka teha ei saa, sest siis pannakse riigi kohustus eraettevõtte kanda.
Kokkuvõttes peab inimene siiski ise mõtlema juba täna ka oma tulevase pensioni tagamisele. Riik annab vaid miinimumi, kuid elamiseks on tarvis rohkem. Loogiline soovitus oleks II sambast eemale hoida, kuna kaotate oma I’st sambast 4%, pigem investeerige III sambasse. Kuigi see riigilt lubatav lisa 4% tundub ahvatlev, siis tegelikult kaotate siiski rohkem. Vähemalt senine viimase aja praktika nii näitab. Teie pension on teie enda kätes, riik annab vaid elementaarse miinimumi.
