Sigade mäss
Siga! Siga? Sigade mäss!
Avaldatud DELFI.ee/RUS 13.08.2025
Kui lähed kusagile seltskonda, siis võid kindel olla, et varem või hiljem läheb jutt sigadele. Ei, mitte kahejalgsetest ehk meestest ja eriti eksmeestest (naised mõistavad) ega ka poliitikutest, no huumoriga võttes. Jutt käib neljajalgsete seakatkust ja kodusigade hävitamisest. Kindlasti teate seda teemat.
Ei tea? Siis teen kiire teema ülevaate:
- 14.juuli,2025 tuli meediasse seakatku teema.
- 18.juulil juba teated Eestis tuvastatud viiruskolletest.
- 30. Juulil tuli Põllumajandusminister ideele, et korjaks kokku kõik metssead, mis sai jahitud seakatku leviku piiramiseks ja teeks neist konserve Ukrainale.
- 30.juulil avastati ka seakatk 4500 loomaga Nurme farmis ja otsustati, et loomad on vaja kiiremas korras kõik hukata ja riigiettevõtte Vireen AS gaasitamismasinasse pista 9.augustil.
- 8.augustil algas “Sigade mäss”. Kõik jooksid tormi farmile, et peatada hukkamine. Kohal oli meedia ja põõsas oli politsei erirühm. Nagu stseen põnevusfilmis.
Kui ma mõtlen sellele teemale, siis on mul kahetised tunded. Lihtsalt küsimusi on nii palju, mis vajaksid vastuseid.
Esiteks, miks selline kiirustamine? Nurme farmi sead tahetu hukata enne, kui oli tulnud vastused teisest uuringuid tegevast Hispaania referentlaboratooriumist. Täna tuli ka sealt info kus kinnitati Põllumajandus- ja toidu ameti (PTA) tehtud teste ning kinnitati, et seakatk on seal farmis. Enne kontrollitud tulemuste teada saamist juba olid riigi mobiilsed gaasitamismasinad kohale aetud. Jääb mulje, et tegu oli tellimustööga, kuid see on hetkel minu spekulatsioon, mitte fakt.
Kuidas saab seakatk üldse metssigadelt turvatud farmi? Kindlasti on olemas erineva turvatasemega seafarme, kuid olen ise suhelnud Eesti suurima seakasvatajaga, kelle turvatusse tase annab silmad ette isegi vanglatele. Töötaja steriliseeritakse ja territooriumil liikumine on piiratud ainult vajalike tööde alaga, mujale ei pääse. Töötajad tulevad tööle ning neile antakse täisvarustuses tööriietus, iga kord uus, kuni aluspesuni välja. Kuidas siis järsku metsast saab seakatk siis kiirelt üle Eesti tööstuste levida? Huvitava spekulatsiooni tuli välja Kehtna vallas puhkenud seakatku koldest, kus visati õhku süüdistus, et seakatku tassivad laiali PTA enda töötajad, kui käivad tegemas kontrolle. Otseselt kinnitust sellele hüpoteesile ei ole tulnud, seega ei saa seda ka kinnitada. Teoorias vaadates, võib nii juhtuda kül. Ma räägin, nagu põnevusfilmi stsenaarium, põnevate pööretega.
Kas seakatk on ohtlik inimesele? Ei ole. Seda kinnitas ka meie põllumajandusminister, kui tuli välja oma sealihakonservid Ukraina armeele ideega. Konservid on head kül, kuid miks ainult Ukraina sõduritele? Usun, et ka Eestis oleks toiduabis sellele vajadust ja tahtjaid. Omapärane oli ka nõue, et kodusigade kasvatuses leitud seakatk tähendab, et eelnevalt valmis toodetud toodang (singid, vorstid jms) tuleb samuti ära hävitada. Miks? Rääkimata, et kodusead tuleb kõik ära tappa, olenemata kas kõikidel on viirus küljes või mitte, ja ära põletada – miks neist ei tohi siis teha konserve? Ei mõista.
Jõudsime jutuga söögini. Miks sealiha üldse nii kuum teema Eestis on. Loomakaitsjadki tegid omapoolse pöördumise ka, kus mainisid, et miks me nutame nende sigade pärast, mis vahet on kas nad surevad sel laupäeval gaasitamismasinas või järgmise nädala neljapäeval vorstivabriku tapamajas? Teoorias on neil ju õigus. Kuid eestimaalased on grilli rahvas ja liha on meie toidulaual suhteliselt kohustuslik osa. Kui vaatame statistikat, siis 2024 aastal tarbiti just sealiha enim ehk 42,4 kg iga inimese kohta. Linnuliha söödi 27,6 kg inimese kohta, veiseliha 7,9 kg ning lamba- ja kitseliha tarbimine oli alla 0,5 kg inimese kohta aastas. Kui võrrelda eelnevate aastatega, siis liha tarbimine on suurenenud enamikel lihaliikidel, neist kõige enam just sealihal – 13%. Veganeid, kes ei tarbi mingit liha ise, aga häälekalt eeldavad, et kõik eestlased peaksid suunduma taimse- või hullemal juhul putuktoidu juurde on Eestis 1,2%. Seega puudutab lihatootmine Eestis 98,8% elanikest. Selleks ongi see teema nii paljude jututeemaks, kuna see puudutab valdavat enamust meist.
Mul on hea meel, et inimesed näitavad oma meelsust ja arvamust välja. See on elementaarne inimõigus ja seda peab austama. Samas, seda pean kül rõhutama, et seda meelsust tuleb näidata tsiviliseeritult. Nurme farmi juurde gaasitamismasinaid toonud sõidukil lõhuti pidurivoolik ja lõhuti ka PTA renditud kopp. Vandaalitsemist ma heaks ei kiida ning see jätab kõigele natuke tumeda jälje.
Veel üks negatiivne pool selle kõige juures on, et see “Sigade mäss” tekkis alles siis, kui selles leiti poliitilist kasu. Kui vaatate Nurme farmi aktsioonil tehtud foto- või videomaterjale, siis on seal kohal erinevad poliitilised jõud nii reklaambusside, kui lippudega. Enne seda ei ole neilt kuulnud ühtegi piiksu sigade teemal. Nüüd, aga on nad kõik esireas sigade eest võitlemas. See on kuidagi vale minuarvates ja rikub natuke rahva meeleavalduse sisu. Tunned sigade teemal muret, mine kohale ja toeta, aga ära mine sinna oma suurte reklaamidega liinibussiga. Maitse asi, kuid mulle näib see nagu seaseljas sadul – no ei sobi.
Umbes samamoodi ei nagu ei kõlanud usutavalt ja usaldusväärsena me põllumajandusmister Terrase video sotsiaalmeedias, kus ta ülikonnas käib ringi, linnapargis ja räägib inimestele, kui nad käivad metsas seeni ja marju korjamas, et nad ei unustaks, et metsas on seakatkus metssead. Mõte ju hea, kuid teostus mitte kuidagi ei sobi kokku. Seasealjas sadul.
Mis me sellest siis kokkuvõttes välja lugeda võime? Sealiha ei kao lettidelt, kuid hind võib teha hüppe kõrgemaks. Kohalike toidukasvatajate elu läheb taaskord keerulisemaks, mis tähendab, et regionaalne areng saab taas hoobi. Eestlased on muidugi jonnakad ja peavad vastu, alati pidanud, tulevad sellest välja, kuid mõeldes, kui raske on niigi tänapäeva Eestis hakkama saada, siis see on üks tugev komistuskivi juures neil. Ainult ärge kõva häälega öelge, et raske on, sest viriseda ei tohi, muidu tuleb Jürgen Ligi ja tembeldab teid taas kohe põhiseaduslikeks lollideks. Väike võllanali siia lõppu, ärge pahandage. Hoidke tuju positiivsena ning tarbige kodumaiseid tooteid. Tänan tähelepanu eest.
