Tallinna valimissüsteem on ajale jalgu jäänud.
Tallinna valimissüsteem on ajale jalgu jäänud.
(Avaldatud Postimees: 14.01.2024)
Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, eriti Keskerakonna lagunemist, on üha rohkem tulnud teemaks Tallinnas Keskkerakonna võimu kukutamine, kuna märgid, et rahvas tahab muutuseid oli õhus juba eelmistel KOV valimistel. Keskkerakond ei saavutanud enam täielikku ülekaalu ja nad pidid võtma kampa kellegi Keskkerakonna välise tegija, mida viimati juhtis 2002 aastal. Inimesed ootavad muutuseid Tallinnas.
Aga, üldjuhul on see olnud võimatu, kuna Keskerakonna valijaprofiil toob neile alati Tallinnas võidu. Kui täpsem olla, siis muukeelne valijaskond suuremates linnaosades toob Tallinnas võidu Keskerakonnale. Ideepoolest ei ole see ju vale – valija enamus otsustab ja valib seeläbi ka võimu suuna, kuid antud hetkel on see kaasa toonud selle, et Tallinn on muutunud venemeelseks ja kakskeelseks. Näiteid siia tuua on palju, aga mainin näiteks lihtsalt venekeelsete koolide üleminekut eestikeelsele haridusele. Lubati ära teha, samas tehakse nii minimaalselt, et see ei hakka iialgi nii toimima.
Aga, nagu mainitud, siis selline on meil süsteem ja seda on ka rõhutanud õiguskantsler Ülle Madise: Igal kodanikul on 1 hääl ja see on samaväärne kõikidel. Selles osas olen temaga täielikult nõus, et see printsiip ei tohi muutuda. Küll lisaksin siia Isamaa erakonna poolt välja öeldu, et Eestis saaks valida ainult Eesti Vabariigi kodanik ehk hallipassiga valijad peaksid siiski enne kohalike otsustega kaasarääkimist otsustama hakata Eesti Vabariigi kodanikeks.
Kui vaatame 2021 aasta KOV valimistulemusi:
Hetkel on valimissüsteem, siis lihtne: Kõik kes valima lähevad, need hääled loetakse kokku ja enim hääli saanud erakond võidab valimised. Lihtne ja konkreetne ja sellega võiks lugeda teema lõpetatuks, aga Tallinn on Eesti mõistes eriline piirkond ja tuleks sellise eripäraga ka arvestada.
Tallinnas elab 34,26% kogu Eesti rahvastikust ehk tegu on väga erilise piirkonnaga. Tallinn koosneb 8st linnaosast: Lasnamägi, Mustamägi, Kesklinn, Põhja-Tallinn, Haabersti, Nõmme, Kristiine ja Pirita. Elanikearvuga vahemikus Pirita 19 526’st kuni Lasnamäe 118 878 elanikuni. Et mõista, selle erilisust, Eesti kontekstis, siis kõige väiksem Tallinna linnaosa on oma elanikearvult suurem, kui näiteks praegu Eesti TOP5 linn Viljandi.
Kui luua eraldi kõik Tallinna linnaosad ja panna nad Eesti linnade nimistusse, siis oleks Viljandi alles 13’s linn. Paneb mõtlema eks.
Kujutage ette, et koos on näiteks kõik nimekirja Kagupoolsed linnad ehk Tartu-Viljandi-Võru-Valga ja siis otsustaks kõikide linnade eest suurim ehk Tartu, kuna teised on nii pisikesed, et nende hääl ei kõla ühises häältekatlas. Ei kõla kuidagi ausalt, eks. Selline olukord on aga hetkel Tallinnas.
Seega koosneb Tallinn koos olevatest, Eesti mõistes, suurlinnadest. Seega on vajalik teha eriline staatus Tallinna valimistel, kuna hetkel otsustab meie suurima linna saatust (peamiselt muukeelne) Lasnamäe, kuna on linnaosadest suurima elanikearvuga. Samas igas linnaosas on omad probleemid ning neid ei arvestata seega võrdselt. Piltlikult öeldes, Lasnamäe elanikku ei huvita üldse Nõmme parkmetsa loodava asfaltkattega tee probleem. Nõmmekaid aga kül. Lihtsustatud näide, kuid ehk mõistate, et Tallinna ei saa võtta, kui ühte suurt “häältepotti”. Tegu on erinäoliste linnaosadega, omade probleemide ja inimestega.
Seega peame saavutama ühise kogumi lahenduse asemel Linnaosade võrduse printsiibil põhineva valimissüsteemi. Iga linnaosa on samaväärne teiste linnaosadega. Lähenevate Euroliidu valimiste kontekstis – Eesti soovib olla ju võrdne partner teiste, suuremate riikidega, mitte üks paljudest. Samalaadne lahendus on vaja luua ka Tallinnale, kui suurlinnade liidule. Kõik linnaosad on ikkagi võrdsed, kuigi on erinevate elanikearvuga.
Selleks peame tegema Tallinna valmiste suunitluse valijameeste kogu suunas:
Igal linnaosal oleks 10 mandaati ja hääled arvutatakse kokku vaid oma linnaosa piires. Kõik linnaosas antud hääled jagatakse erakondade vahel kümnendik süsteemis. Lühikokkuvõttena oleks uue valmissüsteemi aluseks, et kõik linnaosad on eraldiseisvad ja samaväärsed. Uue lahendusena on kõikidel linnaosadel 10 mandaati Linnavolikogus 8 linnaosa x 10 mandaati on 80 kohta (hetkel 79)
SAMM 1: Valimistulemus arvestada iga linnaosa kohta eraldi ehk iga linnaosa tulemus = 100% aktiivsete valijate valimistulemus. See 100% on igas linnaosas erinev ja sõltub aktiivsete valijate arvust. 2021 järgi näiteks Kesklinna 100% = 26106 valimistel käinud inimest.
SAMM 2: Valimistulemus jagada 10ga, et saada teada 10 mandaadi arvutuseks vajalik number kümnendik süsteemis. Kesklinnas sai KESK 5836 häält ehk 26106’st on see 22,36%, mis jagada 10’ga tuleb 2,236 mandaati
SAMM 3: Hääled ümardada tavamatemaatika valemiga: 0 <0,5>1
KESKi 2,23 mandaati on alla 0,5 skaalat ehk ümardatatakse 2’ks (oleks olnud 2,53 oleks ümardus 3’ks)
Saame teada 10 mandaati selles linnaosas. Lõpp tulemuseks loetakse kokku kõikide linnaosade mandaadid ja valimised võidab see, kes sai rohkem mandaate kokku. Vajadusel vaadatakse tulemusi komakohaliselt edasi, et leida “parema-täpsema” tulemuse saaja.
Siis kui võtta aluseks 2021 aasta valimisaktiivsuse ja tulemused oleks uue, linnaosade võrduse printsiibil toimiva, valimissüsteemi puhul tulemusteks:
Kes soovib ise vaadata täpseid tulemusi, saab seda ise teha lehel www.valimised.ee, kes ise arvutada ei soovi, siis minu arvutusi linnaosadele saab näha siin gerrykonnov.ee/img/TLN_Valimiste_arvutused exceli tabelis, mille saad alla laadida SIIN.
Kui mõelda kogu sellele probleemile ainult Keskerakonna kukutamise vaatest, siis vaadatates, kuidas muutuks võimutasakaal Tallinnas, siis hetkel on Tallinna koalitsioonil Keskkerakonna 38 kohta + Sotsiaaldemokraatide 6 kohta ehk kokku 44 kohta (opositsioonil aga 35 häält). Uue süsteemiga oleks aga praeguse koalitsiooni käes 37 kohta ja opositsioonil 43.
Aga Keskkerakonna kukutamine Tallinnas ei ole antud hetkel kõige olulisem. Olulisem on mõista, et Tallinna linnaosad on erinevad, samas samaväärsed ning seda peab ka reaalsuselt arvestama. Tegu on Eesti mõistes suurlinnade liiduga ja selleks vajame uut, võrduse printsiibil, toimivat lahendust.
