Uus koolide eksamisüsteem on noortele kahjulik
Uus põhikooli eksamite süsteem on kahjulik meie noorte tulevikuvõimalustele ja vaimsele tervisele
Avaldatud ERR.ee uudisteportaalis 25.05.2025
Kevad on lõpetamiste aeg, rõõmu, pingutuste viljade ja uute alguste periood. Kuid paljude Eesti põhikoolilõpetajate jaoks varjutab seda aega kasvav stress ja õigustamatu surve, mille põhjuseks on muutused eksamite toimumise ajakavas ning gümnaasiumite sisseastumistingimustes. Küsimus ei ole pelgalt eksamisüsteemi muutmises, vaid noorte õiglustundes, võrdses kohtlemises ja nende tulevikuvõimalustes.
Haridusministeeriumi otsus tuua lõpueksamid varasemaks on viinud selleni, et eksamiteks tuleb valmistuda paralleelselt igapäevaste koolitundide ja kodutöödega. Kui varem jäi eksamitele keskendumiseks vaba aeg pärast õppetöö lõppu, siis nüüd kuhjub koormus mitmekordselt. Väga suur vahe on, kas sa õpid ainult matemaatikat eksamiks või samal ajal pead tegema kõikide teiste ainete kodutöid ja kontrolltöid. Tulemuseks on vaimne väsimus, mis mõjub halvasti nii õpitulemustele kui ka noorte vaimsele tervisele. Küsimus on õigustatud: kelle huvides selline süsteem tegelikult on?
Veelgi tõsisem probleem on seotud sellega, kuidas koheldakse neid noori, kelle eksamitulemus ei vasta esimesel katsel ootustele. Kuigi seaduslik järeleksam annab võimaluse eksam sooritada teisel korral, ei arvesta mitmed gümnaasiumid selle tulemusega üldse. Õpilane, kes ei soorita eksamit esimesel katsel, kaotab võimaluse kandideerida soovitud kooli. Sain koolilt vastuse, milles öeldakse, et kuna esmane riigieksam jäi sooritamata, siis seetõttu ei kutsuta õpilast isegi enam vestlusele ehk ei arvestata õppekorralduse seaduslikku järeleksami võimalust. Teadmine, et kui eksid esimesel korral, siis teist korda ei arvestata üldse, tekitab ju omakorda eksamipinget, mis võib olla just taaskord üheks eksamil põrutud põhjuseks. Kas see ei ole mitte topeltkaristus noorele, kes vajab lihtsalt rohkem aega?
Kuvatõmmis kooli vastusest, kus ei arvestata võimalikku järeleksami tulemust, vaid välistatakse esimese eksami mitteläbimist ainult.
Veelgi kummalisem on, et sisseastumisavalduste tähtajad jäävad eksamiperioodi sisse või koguni varasemaks. Noorel tuleb eksamite kõrvalt tegeleda dokumentide täitmise ja kandideerimisavalduste esitamisega, teadmata veel oma eksamitulemusi. Selline süsteem eeldab, et kõik õpilased on juba eksamiteks valmis, eksimatult edukad ja stressikindlad. Paraku ei ole see elu reaalsus ega peakski olema.
Kõige selle taustal tekivad õigustatud küsimused. Miks ei anta noortele võrdseid võimalusi, miks karistatakse neid eksimus(t)e eest, mis peaksid olema õppimise ja arenemise loomulik osa? Kas haridussüsteemi eesmärk ei peaks olema toetada noorte arengut, mitte luua takistusi ja ebavõrdsust?
Vajame haridusministeeriumilt selgeid ja põhjendatud vastuseid. Kas järeleksam on seaduslik ja võrdne võimalus või pelgalt näiline? Miks tolereeritakse, et gümnaasiumid ei järgi võrdsust ja läbipaistvust? Ning mis kõige tähtsam: kas noorte heaolu on tegelikult hariduskorralduse keskmes või on see jäänud tagaplaanile?
On aeg pidada laiapõhjaline arutelu ja tunnistada, et süsteem ei toimi. Vaja on lahendusi, mitte mugavat vaikimist. Noored väärivad haridussüsteemi, mis hindab õiglust, mitte hirmu eksimuse ees. Olen teinud vastava arupärimise ka haridusminister Kristina Kallasele.
