Valitsus kuulutas avatuks 2025 aasta maksufestivali!
Valitsus kuulutas avatuks 2025 aasta maksufestivali!
Avaldatud Delfi.ee/RUS 13.01.2025
Ilusad kõned on peetud, söögid on söödud, joogid on joodud. Õnnelikult on 2024 vahetatud 2025 aasta vastu. Igal aastal tehakse kõikvõimalikke uue aasta soove ja lubadusi. Tore aeg. Aeg perele, aeg sõpradele.
Siis tuleb argipäev, minnakse taas tööle ja kuualguses tavaliselt ka palgapäev. Sel korral aga on palgapäeval saadav summa pisem, kui seni. Esmalt mõtled, et äkki raamatupidaja tegi väikese vea ja lähed üle küsima, kuid ei, kõik korrektne ja palk ongi sel aastal 2% väiksem. Kingitus Eesti Vabariigi valitsuselt – alates 1. Jaanuarist tõusis eraisiku tulumaks 2%. See tähendab, et te palk on täpselt sama suur kui seni, kuid kätte saate 2% vähem.
Tundub ebameeldiv eks? Näete te ju samapalju vaeva, kui seni, aga tulemus on palju väiksem. Kahjuks on 2025 aasta juba ette nimetatud Maksufestivali aastaks, kuna tõusevad kõikvõimalikud aktisiisid, tasud, lõivud, tulevad uued maksud. Näiteks mainitud 2% tulumaksutõusule tuli 1. Jaanuaril juurde ka ajalehtede käibemaksu tõus ja majutusasutuste käibemaksu tõus.
Lisaks on meid veel ees ootamas:
15. Veebruaril saame automaksu arve
1. Mail tõuseb elektriaktsiis 45 % võrra, diiselkütuse aktsiisi tõuseb 7 % ning maagaasi altsiisi tõuseb 18 %
1. Juulil saame käibemaksu uue tõusu 2% võrra, kütuse ja alkoholi aktsiiside tõusu 5 %
1. oktoober- tuleb täies mahus tasuda tõusnud maamaks.
Pannes siia juurde veel vastuvõetud otsus kaotada kõik 1 ja 2 sendised mündid ehk ümardada kõik lähima 5ni, siis kas veame kihla, et see ümardatakse enamuses ülespoole ehk taas hinnatõus automaatselt.
Kuna me ei ole suutnud leida rohtu Hiina laevadele, kes ankrute lohistamistega lõhuvad me kaableid Soome lahes. Viimati, kui EstlLnk 2 Soome-Eesti vaheline energiakaabel 2024 aastal katki oli, tõusis elektrihind ca 10%, nüüd on taas sama teema päevakorral. 2024 keskmine elektri hind oli 87€/MWh ja prognoosi kohaselt EstLink 2 rike tõstab hinda 1,4s/kwh, siis see hinnatõus on ca 16% ehk see tähendab järjekordset hinnatõusu. Kuna energiahind läheb automaatselt kõikidele eluvaldkondadele laiali, siis tähendab see taas üleüldist hinnatõusu, millele palgad enam järele ei jõua sel korral.
Kui vaadata, kuidas on Eestis ristmaksustamine ehk kui tõuseb aktisiis, siis lisandub sellele käibemaks, kui tõuseb aktsiis, siis suureneb kohe ka käibemaksuga juurde tulev summa. Mõeldes, et 1. juuli tõuseb käibemaks ise ka veel 2%, siis tähendab see automatselt ka hindade kasvu jälle.
Arvestuslikult on sisse kirjutatud ca 5% hindade tõus, mis viib inimestelt ära 1 kuu palga. Seega tuleb tõdeda, et uus aasta saab olema veelgi raskem, kui oli 2024.
Tegelikult on seda kahju tõdeda, sest aasta algab meil alati ju lootuste ja ootustega, et uus tuleb parem. Sel korral aga saan tõdeda, et uus tuleb vähemalt sama keeruline, kui eelmine, kui mitte hoopis hullem.
Tegelikult ei tahaks nii negatiivse noodiga aastat alustada, vaid koputaks reformierakonna juhitavale valitsusele koputada, et on veel kasutamata võimalusi, kuidas säästa rahvast sellest maksurallist.
Isamaa, olles vastu maksutõusudele, tegi ka omapoolsed ettepanekud, mida siin kõiki välja tooma ei hakka, näidetena ehk vaid mainiks, et tõmmake kokku riigisektori kulusid, administratiivselt on see täiesti võimalik teostada. Näiteks 1000 inimese ülevalpidamine maksab riigile 30 miljonit eurot. Number 1000 tundub palju eks, kuid arvestades, et riigisektoris töötab üle 137000 inimese, siis 1000 inimest ei olegi nii ebareaalne. Ma ei räägi siinkohal politseinikest, päästjatest, õpetajatest, arstidest vaid just administratiivsest poolest. Kas riigil on vaja kõike kontrollida, mõõta, kahtlustada – milleks on vaja palju töötajaid ja nende asetäitjad ja asejuhte ning nõunikke (ja nende nõunikke)?
Või näiteks, võtame täismahus kasutusse eurorahad, rahad, mis on Euroopast meile eraldatud ja mõeldud meie majanduse turgutamiseks läbi suuremahuliste projektide elluviimise. Mingil tundmatul põhjusel me ei kasuta neid oma heaks ära. Keskmiselt on kasutus 30% juures vaid. See tähendab, et 70% jääb kasutamata. Projektid viime ellu ikka, lihtsalt oma inimeste arvelt, kellel tõstame selleks makse. Venitame ja seeläbi inflatsiooniga tulev hinnatõus, tõstab projektide eelarveid lihtsalt kõrgemale. Tühi raha kulutamine.
Rääkimata Reformierakonna maksuküüru jõuga elluviimisest, mis Isamaa arvutuste kohaselt viib eelarvest üle 500 miljoni euro aastas. või rohehullusega kaasnevatest mitme miljardilistest väljaminekutest. Sellest ei räägi enam keegi kõvahäälega, lihtsalt vaikselt tehakse ära.
Ehk reaalselt on lahendusi, kuidas raha kokku hoida ja targemalt kasutada. Kõige kergem on loomulikult lihtsalt makse tõsta: “meil jääb puudu, seega teie makske”. Räägime aga ilusast tulevikust, uputades raha järjekordse tippdisainiga ministeeriumimaja ehitusse, samal ajal, kui inimesed on näljas. Äkki kasutaks mõistust ja võimalusi vahelduseks ka inimeste heaks? Nii tegi Soome, Läti, Leedu, kes ei läinud maksufestivali teed vaid just vastupidi – tõmmati kulusid kokku ja tänaseks on nende majandused tõusuteel. Meie aga istume Euroopa Liidu sügavaimas majanduslanguses.
Kindlastes kätes Eesti, tõesti.
